III.2.1)Ettevõtjate individuaalne seisund, sealhulgas kutse- või ettevõtlusregistrisse kuulumisega seotud nõudedTeave ja vorminõuded, mis on vajalikud nõuete täitmise hindamiseks: meeldetuletus kõrvalejätmiskriteeriumide kohta – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.10.2012 määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28.10.2015 määrusega (EL, Euratom) 2015/1929) artiklid 106 ja 107.
Artikkel 106 – kõrvalejätmise kriteeriumid ja halduskaristused.
1. Hankija jätab ettevõtja käesoleva määrusega reguleeritud hankemenetlustest osalemisest kõrvale, kui
a) ettevõtja on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on liikmesriigi õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;
b) lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on jätnud täitmata selliseid maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustusi, mis tulenevad tema asukohariigi, hankija asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusest;
c) lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite raskes rikkumises, olles rikkunud selle kutseala suhtes kohaldatavaid õigusnorme või eetilisi standardeid, mille esindaja ta on, või süülises tegevuses, mis mõjutab tema ametialast usaldusväärsust, kui selline tegevus osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sealhulgas eelkõige järgmisele:
i) hankemenetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise või lepingu täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse teel;
ii) teiste ettevõtjatega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil;
iii) intellektuaalomandi õiguste rikkumine;
iv) püüe mõjutada hankemenetluse ajal hankija otsustusprotsessi;
v) püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda ettevõtjale hankemenetluses põhjendamatu eelise;
d) lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi mis tahes ühes järgnevas rikkumises:
i) pettus nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses;
ii) korruptsioon, nagu on määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni artiklis 3 ning nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK artikli 2 lõikes 1 ning hankija või ettevõtja asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusest;
iii) osalemine kuritegelikus organisatsioonis, nagu on määratletud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK artiklis 2;
iv) rahapesu või terrorismi rahastamine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ artiklis 1;
v) terroriaktide toimepanek või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud vastavalt nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1 ja 3, või õigusrikkumisele üleskutsumine, sellele kaasaaitamine või sellele kihutamine ning selle katse, nagu on osutatud kõnealuse otsuse artiklis 4;
vi) laste tööjõu kasutamine või muud inimkaubanduse vormid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL artiklis 2;
e) eelarvest rahastatava lepingu täitmisel on ettevõtja peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudujääke, mille tulemusel on tulnud leping ennetähtaegselt lõpetada või kohaldada leppetrahve või muid lepingujärgseid karistusi, või mis avastati eelarvevahendite käsutaja, OLAFi või kontrollikoja poolt tehtud kontrollide, auditite või juurdluste käigus;
f) lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses.
2. Lõpliku kohtuotsuse või, kui see on kohaldatav, lõpliku haldusotsuse puudumisel lõike 1 punktides c, d ja f nimetatud juhtudel või lõike 1 punktis e nimetatud juhul jätab hankija ettevõtja menetlusest kõrvale kõnealustes punktides osutatud tegevuse esialgse õigusliku klassifikatsiooni alusel, võttes arvesse artiklis 108 osutatud toimkonna soovituses sisalduvaid tuvastatud asjaolusid või muid järeldusi.
Esimeses lõigus osutatud esialgne hinnang ei mõjuta asjaomase ettevõtja tegevuse hindamist liikmesriikide pädevate asutuste poolt liikmesriigi õiguse kohaselt. Viivitamatult pärast lõplikust kohtuotsusest või lõplikust haldusotsusest teavitamist vaatab hankija läbi oma otsuse jätta ettevõtja menetlusest kõrvale ja/või määrata rahaline karistus. Kui lõplikus kohtuotsuses või lõplikus haldusotsuses ei ole kõrvalejätmise kestust kindlaks määratud, teeb hankija seda tuvastatud asjaolude ja järelduste alusel ning artiklis 108 osutatud toimkonna soovitust arvesse võttes.
Kui kõnealuses lõplikus kohtuotsuses või lõplikus haldusotsuses leitakse, et ettevõtja ei ole süüdi esialgse õigusliku hinnangu kohases tegevuses, mille alusel ta menetlusest kõrvale jäeti, tühistab hankija viivitamatult kõnealuse kõrvalejätmise ja/või maksab asjakohasel juhul tagasi mis tahes määratud rahalised karistused.
Esimeses lõigus osutatud asjaolud ja järeldused hõlmavad eelkõige järgmist:
a) kontrollikoja, OLAFi või siseauditi korraldatud auditite või juurdluste või eelarvevahendite käsutaja vastutusel korraldatud mis tahes muu kontrolli, auditi või kontrollimise käigus kindlaks tehtud asjaolud;
b) mittelõplikud haldusotsused, mis võivad hõlmata kutse-eetika standardite kohaldamise kontrolli eest vastutava pädeva järelevalveorgani võetud distsiplinaarmeetmeid;
c) EKP, EIP, Euroopa Investeerimisfondi või rahvusvaheliste organisatsioonide otsused;
d) liidu konkurentsieeskirjade rikkumist puudutavad komisjoni otsused või liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumist puudutavad riikliku pädeva asutuse otsused.
3. Kõik hankija artiklite 106–108 kohased otsused või, kui see on kohaldatav, kõik artiklis 108 osutatud toimkonna soovitused tehakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning võttes eelkõige arvesse olukorra tõsidust, sealhulgas selle mõju liidu finantshuvidele ja mainele, kõnealusest rikkumisest möödunud ajavahemikku, rikkumise kestust ja kordumist, tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskusastet, käesoleva artikli lõike 1 punkti b puhul asjaomast piiratud summat ning mis tahes muid leevendavaid asjaolusid, näiteks seda, mil määral teeb ettevõtja koostööd asjaomase pädeva asutusega või annab uurimise läbiviimisesse oma panuse, mida hankija tunnustab, või kõrvalejätmist põhjustavast olukorrast teatamine käesoleva artikli lõikes 10 osutatud kinnituse kaudu.
4. Hankija jätab ettevõtja menetlusest kõrvale juhul, kui ühes või mitmes lõike 1 punktides c–f osutatud olukorras on isik, kes on selle ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või seda kontrollida.
Samuti jätab hankija ettevõtja menetlusest kõrvale juhul, kui selle ettevõtja võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik on ühes või mitmes lõike 1 punktis a või b osutatud olukorras.
5. Eelarve kaudse täitmise korral koos kolmandate riikidega võib komisjon, võttes asjakohasel juhul arvesse artiklis 108 osutatud toimkonna soovitust, teha otsuse kõrvalejätmise kohta ja/või määrata rahalise karistuse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel, kui selleks artikli 58 lõike 1 punkti c kohaselt volitatud kolmas riik jätab selle tegemata. See ei mõjuta kolmanda riigi artikli 60 lõike 3 kohast kohustust vältida, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettusi ning neist teatada või teha otsus kõrvalejätmise kohta või määrata rahaline karistus.
6. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud juhtudel võib hankija jätta ettevõtja ajutiselt menetlusest kõrvale ilma artiklis 108 osutatud toimkonna eelneva soovituseta juhul, kui asjaomase ettevõtja osalemine hankemenetluses ohustaks tõsiselt ja otseselt liidu finantshuve. Sellisel juhul pöördub hankija viivitamatult toimkonna poole ja teeb lõpliku otsuse hiljemalt 14 päeva jooksul pärast toimkonna soovituse saamist.
7. Hankija, võttes asjakohasel juhul arvesse artiklis 108 osutatud toimkonna soovitust, ei jäta ettevõtjat hankemenetluses osalemisest kõrvale järgmistel juhtudel:
a) ettevõtja on võtnud käesoleva artikli lõikes 8 osutatud parandusmeetmeid, tõendades seeläbi oma usaldusväärsust. Seda punkti ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud juhul;
b) piiratud ajavahemiku jooksul ja kuni käesoleva artikli lõikes 8 osutatud parandusmeetmete vastuvõtmiseni on see vältimatu, et tagada teenuste osutamise jätkumine;
c) kõnealune kõrvalejätmine oleks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kriteeriumide alusel ebaproportsionaalne.
Lisaks ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punkti a ostude korral, mis tehakse erakordselt soodsatel tingimustel kas oma äritegevust lõpetavalt tarnijalt või maksejõuetusmenetlust teostavatelt likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või liikmesriigi õigusnormidele vastava muu samalaadse menetluse korral.
Hankija täpsustab käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud juhtudel, mil ta ei jäta ettevõtjat hankemenetluses osalemisest kõrvale, selle otsuse põhjused ja teavitab nendest artiklis 108 osutatud toimkonda.
8. Lõikes 7 osutatud meetmed menetlusest kõrvalejätmist põhjustava olukorra parandamiseks võivad eelkõige hõlmata järgmist:
a) meetmed kõrvalejätmist põhjustava olukorra aluste kindlaksmääramiseks ning konkreetsed ettevõtja asjaomases tegevusvaldkonnas võetavad tehnilised ning töökorralduse ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad kõnealust tegevust parandada ja vältida selle kordumist;
b) tõendid, et ettevõtja on võtnud meetmeid, et hüvitada või heastada kõrvalejätmist põhjustava olukorra aluseks olevate asjaolude tõttu liidu finantshuvidele tekitatud kahju;
c) tõendid, et ettevõtja on maksnud pädeva asutuse poolt määratud mis tahes trahvi või tasunud lõike 1 punktis b osutatud mis tahes maksud või sotsiaalkindlustusmaksed või taganud nende tasumise.
9. Hankija, võttes asjakohasel juhul arvesse artiklis 108 osutatud toimkonna läbi vaadatud soovitust, vaatab ex officio või nimetatud ettevõtja taotluse alusel viivitamatult läbi oma otsuse menetlusest kõrvalejätmise kohta, kui kõnealune ettevõtja on võtnud parandusmeetmeid, mis on piisavad tema usaldusväärsuse tõendamiseks, või on esitanud uusi andmeid, mis tõendavad, et enam ei ole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavat olukorda.
10. Taotleja või pakkuja teatab osalemistaotluse või pakkumuse esitamisel, kas ta on mõnes käesoleva artikli lõikes 1 või artikli 107 lõikes 1 osutatud olukorras ning kas ta on sellisel juhul võtnud mõne käesoleva artikli lõike 7 punktis a osutatud parandusmeetme. Asjakohasel juhul esitab taotleja või pakkuja sama kinnituse allkirjastatuna selle üksuse poolt, kelle suutlikkusele ta kavatseb toetuda. Hankija võib kõnealustest nõuetest loobuda väga väikese maksumusega lepingute puhul, mis määratletakse artikli 210 kohaselt vastu võetavates delegeeritud aktides.
11. Hankija asjaomase taotluse korral ning, kui see on vajalik menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks, esitavad taotleja või pakkuja ja üksus, kelle suutlikkusele taotleja või pakkuja kavatseb toetuda, järgmise teabe:
a) nõuetekohased tõendid selle kohta, et taotleja, pakkuja või üksus ei ole ühes lõikes 1 osutatud kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;
b) teave isikute kohta, kes on selle taotleja, pakkuja või üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või kellel on volitused seda taotlejat, pakkujat või üksust esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, ning asjakohased tõendid selle kohta, et kõnealune isik või kõnealused isikud ei ole lõike 1 punktides c–f osutatud kõrvalejätmist põhjustavates olukordades;
c) asjakohased tõendid selle kohta, et asjaomase taotleja või pakkuja võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik ei ole ühes lõike 1 punktis a või b osutatud kõrvalejätmist põhjustavas olukorras.
12. Hankija võib kohaldada lõikeid 1–11 ka alltöövõtja suhtes. Sellisel juhul nõuab hankija, et taotleja või pakkuja vahetaks välja alltöövõtja või üksuse, kelle suutlikkusele taotleja või pakkuja kavatseb toetuda ja kes on kõrvalejätmist põhjustavas olukorras.
13. Hoiatava mõju tagamiseks võib hankija, võttes asjakohasel juhul arvesse artiklis 108 osutatud toimkonna soovitust, määrata rahalise karistuse ettevõtjale, kes on üritanud saada juurdepääsu liidu vahenditele, osaledes hankemenetluses või esitades osalemistaotluse, olles seejuures ilma sellest lõike 10 kohaselt teavitamata ühes järgnevalt loetletud kõrvalejätmist põhjustavas olukorras:
a) käesoleva artikli lõike 1 punktides c, d, e ja f osutatud olukordade puhul alternatiivina ettevõtja menetlusest kõrvalejätmise otsusele, kui kõrvalejätmine oleks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kriteeriumide alusel ebaproportsionaalne;
b) käesoleva artikli lõike 1 punktides c, d ja e osutatud olukordade puhul lisaks liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikule kõrvalejätmisele, kui ettevõtja süstemaatilise ja korduva tegevuse eesmärgiks on saada põhjendamatult ligipääs liidu vahenditele.
Rahaline karistus moodustab 2–10 % lepingu kogumaksumusest.
14. Hankemenetlusest kõrvalejätmise kestus ei tohi ületada ühtegi järgmistest ajavahemikest:
a) liikmesriigi lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega määratud kõrvalejätmise kestus, kui see on kindlaks määratud;
b) 5 aastat lõike 1 punktis d osutatud juhtudel;
c) 3 aastat lõike 1 punktides c, e ja f osutatud juhtudel.
Ettevõtja jäetakse menetlusest kõrvale nii kauaks, kuni ta on ühes lõike 1 punktides a ja b osutatud olukorras.
15. Ettevõtja kõrvalejätmise ja/või talle rahalise karistuse määramise aegumistähtaeg on 5 aastat, mis arvutatakse alates ükskõik millisest järgnevalt nimetatud kuupäevast:
a) käesoleva artikli lõike 1 punktides b, c, d ja e osutatud juhtudel alates kõrvalejätmist põhjustava tegevuse kuupäevast või kui tegemist on pideva või korduva tegevusega, siis selle lõpetamise kuupäevast;
b) käesoleva artikli lõike 1 punktides b, c ja d osutatud juhtudel alates liikmesriigi kohtu lõpliku otsuse või lõpliku haldusotsuse kuupäevast.
Aegumistähtaja katkestab komisjoni, OLAFi, artiklis 108 osutatud toimkonna või eelarve täitmisega seotud mis tahes üksuse akt, millest on ettevõtjale teada antud ja mis on seotud juurdluste või kohtumenetlustega. Uus aegumistähtaeg algab katkestamisele järgneval päeval.
Käesoleva artikli lõike 1 punkti f puhul kohaldatakse kõrvalejätmisele ja/või ettevõtjale rahalise karistuse määramisele määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artiklis 3 sätestatud aegumistähtaega.
Kui ettevõtja võidakse menetlusest kõrvale jätta mitmel käesoleva artikli lõikes 1 loetletud põhjusel, kohaldatakse neist kõige tõsisemale alusele vastavat aegumistähtaega.
16. Selleks, et vajaduse korral tugevdada kõrvalejätmise ja/või rahalise karistuse hoiatavat mõju, avaldab komisjon käesoleva artikli lõike 1 punktides c, d, e ja f osutatud juhtudel, kui hankija ei otsusta teisiti, oma veebisaidil järgmise teabe kõrvalejätmise ja, kui see on kohaldatav, rahalise karistuse kohta:
a) asjaomase ettevõtja nimi;
b) kõrvalejätmist põhjustav olukord, viidates käesoleva artikli lõikele 1;
c) kõrvalejätmise kestus ja/või rahalise karistuse summa.
Kui otsus kõrvalejätmise ja/või rahalise karistuse määramise kohta on tehtud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud esialgse õigusliku hinnangu alusel, märgitakse avalikustamisel, et lõplik kohtuotsus või, kui see on asjakohane, lõplik haldusotsus puudub. Sellistel juhtudel avaldatakse viivitamatult teave mis tahes apellatsioonkaebuste, nende seisu ja tulemuste kohta ning hankija mis tahes läbivaadatud otsuse kohta. Kui on määratud rahaline karistus, märgitakse avalikustamisel ära ka see, kas see on tasutud.
Hankija teeb teabe avaldamise otsuse vastavalt olukorrale kas pärast asjaomast lõplikku kohtuotsust või, kui see on asjakohane, lõplikku haldusotsust või artiklis 108 osutatud toimkonna soovitust. Nimetatud otsus jõustub 3 kuu möödumisel pärast sellest ettevõtjale teatamist.
Avaldatud teave eemaldatakse niipea, kui kõrvalejätmise kestus on lõppenud. Rahalise karistuse puhul eemaldatakse avalikustatud teave 6 kuu möödumisel pärast selle tasumist.
Isikuandmetega seoses teavitab hankija ettevõtjat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaselt tema andmekaitse eeskirjade kohastest kohaldatavatest õigustest ning kõnealuste õiguste kasutamiseks kättesaadavatest menetlustest.
17. Käesoleva artikli lõikes 16 osutatud teavet ei avaldata ühegi järgmise asjaolu korral:
a) kui on vaja kaitsta juurdluse või liikmesriigi kohtumenetluse konfidentsiaalsust;
b) kui avalikustamine põhjustaks asjaomasele ettevõtjale ebaproportsionaalset kahju või oleks muul moel ebaproportsionaalne, võttes aluseks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud proportsionaalsuse kriteeriumid ja rahalise karistuse suuruse;
c) kui see puudutab füüsilist isikut, välja arvatud juhul, kui isikuandmete avalikustamine on erandkorras õigustatud muu hulgas rikkumise raskuse või selle mõju tõttu liidu finantshuvidele. Sellisel juhul võetakse teabe avaldamise otsuse puhul asjakohaselt arvesse õigust eraelu puutumatusele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 ette nähtud muid õigusi.
18. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 10 osutatud kinnituse sisu ning käesoleva artikli lõike 11 punktis a osutatud tõendeid selle kohta, et ettevõtja ei ole üheski kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, viidates sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 59 lõikes 2 sätestatud Euroopa ühtsele hankedokumendile, ning olukordi, milles hankija võib või ei või nõuda kõnealuse kinnituse või tõendite esitamist.
Artikkel 107 – hankemenetluses tehtud pakkumuse tagasilükkamine.
1. Hankija ei sõlmi lepingut hankemenetluses osalenud ettevõtjaga, kes on
a) artikli 106 kohases kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;
b) hankemenetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud;
c) varem osalenud hankedokumentide ettevalmistamisel, millest tulenevat konkurentsi moonutamist ei saa heastada.
2. Enne ettevõtja hankemenetluses tehtud pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemist annab hankija ettevõtjale võimaluse esitada oma tähelepanekud, välja arvatud juhul, kui tagasilükkamine on lõike 1 punkti a kohaselt põhjendatud kõrvalejätmise otsusega, mis on ettevõtja suhtes tehtud pärast tema seisukoha kontrollimist.
3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad konkurentsi moonutamise vältimise meetmeid, ning kinnitust ja tõendeid selle kohta, et ettevõtja ei ole ühes käesoleva artikli lõikes 1 loetletud olukorras.
Kandidaadid peavad esitama pakkumiskutse dokumentide sätete alusel nõutavad alusdokumendid.